EESTI ERUOHVITSERIDE KOGU

Eesti Eruohvitseride Kogu kodukord

EEOK on vabatahtliku liikmesoleku alusel moodustatud iseseisev kasumit mittetaotlev organisatsioon.

Eesmärk ja tegevus
EEOK tegevuse eesmärgiks on organisatsiooni liikmete ühiskondlike-õiguslike ja sotsiaalsete vajaduste ning huvide kaitse, esindamine ja võimaluse piires ka nende tagamine.

Oma eesmärgi saavutamiseks

  • korraldab EEOK oma liikmete klubilist tegevust
  • säilitab Eesti kaitsejõududega ja tema ohvitseride kogudega pooltele vastuvõetavas vormis koostöösidemed
  • võtab osa kaitseväe poolt korraldatavatest avalikest üritustest
  • aitab kaasa kaitseväe ja kodanikkonna traditsioonide säilitamisele ja arendamisele ning kodanike isamaalisele kasvatamisele
  • korraldab või osaleb oma liikmete kaitseväelistel matustel
  • EEOK juhatusel on õigus esitada organisatsiooni liikmeid kaitseväe juhatajatele riiklike teenetemärkidega autasustamiseks.

LIIKMESKOND

EEOK liikmeskond koosneb täisliikmetest, toetajaliikmetest ja auliikmetest.
Täisliikmeks võivad olla isikud, kellele ohvitseri auastme on andnud Eesti Vabariigi president ja kes on arvatud erru või piirvanuse täitumisega reservi. Täisliikmetel on õigus osaleda EEOK üldkoosolekul hääleõigusega, olla valitud juhatusse, esindada organisatsiooni juhatuse volituse alusel ja ulatuses.

Toetajaliikmeks võivad olla Eesti Vabariigi ja välisriikide kodanikud, kes tunnistavad EEOK põhikirja ja sellest tulenevaid eesmärke ning aitavad kaasa nende saavutamisele. Toetajaliikmed osalevad EEOK üritustel ja üldkoosolekul, kuid nad ei oma hääleõigust. samuti ei saa nad olla valitud EEOK juhatusse.

EEOK auliikmeks kutsutakse Eesti Vabariigi ja välisriigi kodanikke, kellel on erilisi teeneid organisatsiooni ees ning Eesti Vabariigi kaitsevõime arendamisel. Auliikmeks kutsumise ettepaneku teeb juhatus ning selle kinnitab üldkoosolek.

LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Kõigil EEOK liikmetel on õigus saada õiguslikku, moraalset ja materiaalset toetust ning kaitset organisatsiooni võimaluste piires. Kõigil EEOK liikmetel on õigus kanda organisatsiooni rinnamärki ja olla autasustatud EEOK teenetemärgiga.

EEOK täis -ja toetajaliikmed maksavad üldkoosoleku poolt kehtestatud liikmemaksu. Kõik EEOK liikmed on kohustatud täitma põhikirja ja kodukorra nõudeid ning hoidma ohvitseri au.

EEOK liikmete aukohuseks on kuuluda Kaitseliitu, et realiseerida oma panust riigi kaitsevõime arendamisel.

LIIKMEKS ASTUMINE

EEOK liikmeks saamine toimub isikliku avalduse põhjal. Taotluse rahuldamise/mitterahuldamise otsustab juhatus lihthäälteenamusega. Otsusest teatatakse taotlejale suuliselt juhatuse koosolekul või vajadusel kirjalikult. Taotluse mitterahuldamise põhjusi ei ole juhatus kohustatud teatama. Kui juhatus keeldub taotleja vastuvõtmisest, otsustatakse vastuvõtmise küsimus taotleja soovil üldkoosolekul.

LIIKMESKONNAST VÄLJAASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE

EEOK väljaastumine toimub isikliku avalduse põhjal, mille esitamisel isik kustutatakse liikmete nimekirjast, kusjuures tasutud liikmemaksu ei tagastata.

Liikme võib organisatsioonist välja arvata kui ta on sooritanud teo, mis kahjustab EEOK mainet, ohvitseri au ja väärikust. Samuti kustutatakse nimekirjast liikmed, kes ei ole osalenud aasta jooksul põhjendamata EEOK tegevuses ja ei ole maksnud liikmemaksu.

EEOK liikmeskonnast väljaarvamine toimub väljaarvatava osavõtul või tagaselja juhatuse otsusega. Väljaarvamise küsimuse arutamisest juhatuse koosolekul teatatakse väljaarvatavale vähemalt kümme päeva ette.

LIIKMETE VASTASTIKUNE SUHTLEMINE JA KAITSEVÄE VORMI KANDMINE

Liikmete omavahelisel ametlikul suhtlemisel lähtutakse kaitseväe määrustikest. Mitteametliku suhtlemisel kehtivad tavalised seltskondlikud reeglid. Vanematel on õigus teha noorematele märkusi ja kutsuda neid korrale kui olukord seda nõuab.

Kaitseväe määrustike kohase vormi kandmine on kohustuslik EEOK korraldatud riiklike tähtpäevade tähistamisel ja tseremooniatel. Teistel EEOK üritustel (juhatuse ja üldkoosolek jne) kui see on märgitud kutsel.

Esinedes kaitseväe vormis tuleb täpselt täita vormikandmise eeskirju, olles sellega eeskujuks kõikidele kaitseväelastele.

LIPP

Lipp on riigikaitseks ühendava valmisoleku ja kõigi EEOK liikmete ühisesse perre kuulumise sümboliks. Lippu hoitakse selleks määratud kohas koos Eesti Vabariigi lipuga.
Füüsiliselt tugevamatest ja teenekamatest liikmetest määratakse üheks aastaks liputoimkond – lipuohvitser, lippur ja kaks lipusaaturit.

LIPP TUUAKSE VÄLJA:

  • paraadidel ja jalutuskäikudel kui nendel osaleb EEOK
  • EEOK poolt korraldatavatel riiklike tähtpäevade pidulikul tähistamisel
  • langenute mälestuspäeval ja matustel (leinalintidega)

LIPUGA SALUTEERITAKSE:

  • Eesti Vabariigi Presidendile ja välisriikide riigipeadele
  • Vabadussõjas ja 2. Maailmasõjas langenute mälestussammastele
  • langenute ja surnute mälestamisel
  • lipu õnnistamise ajal.

LIPUGA TERVITATAKSE:

  • paraadi vastuvõtjat;
  • riigihümni;
  • leinamarssi;
  • kaitseväe ja Kaitseliidu lippe.
    Võtted lipuga sooritatakse kaitseväe rivimäärustiku nõuete kohaselt.

LIPU ÜLEANDMINE:

Lipu üleandmist toimetatakse pidulikult kaitseväe juhataja, tema volitatud isiku või Kaitseliidu ülema või viimase volitatud isiku poolt. Lipu üleandmiseks määratud ruumis paigutatakse liputoimkond lipunaelte kinnitamiseks ettenähtud laua vastu, sellest sobivale kaugusele.
Tseremoonial osalevad delegatsioonid asuvad varem kindlaks määratud kohas. Lippu õnnistav vaimulik asub laua juures.

Lippu annetava organisatsiooni esindajad seisavad käetud lipuga lauast vasakul. EEOK esimees asub laua ees. Lipu üleandja saabudes annab esimees käskluse: “Valvel!”, läheb lipu üleandjale vastu ja esineb ettekandega: “Hr / …. / EEOK on lipu õnnistamiseks valmis”. Üleandja: “Vabalt”. Esimees: “Vabalt”. Lippu annetava organisatsiooni esindajad vabastavad lipu kattest.

Lippu üleandev isik tuleb koos esimehega laua juurde, jäädes sellest paremale. EEOK esimees jääb laua keskele. Kui kõik on kohtadel, pöördub esimees liputoimkonna poole ja annab käskluse: ” Liputoimkond ette, taktsammu marss!”. Kui toimkond on asunud kohale, pöördub esimees laua poole ja palub lippu õnnistada. Vaimulik alustab teenistust. Teenistuse ajal hoitakse lippu jalal. Õnnistamise ajal võetakse lipp saluteerimiseasendisse.

Peale õnnistamist annab esimees käskluse: “Valvel!”. Lippu üleandva organisatsiooni esindaja annab lipu lipuüleandja kätte. Viimane peab lühikese kõne ja annab lipu EEOK esimehele. Peale lipu vastuvõtmist hoiab esimees seda jalal, tänab EEOK nimel lipu annetanud organisatsiooni ja lubab selle lipu all hoida kõrgel EEOK au ja igati aidata tõsta riigi kaitsetahet. Seejärel asetab ta lipu lauale, millele järgneb lipukanga naelte kinnitamine ja mälestusnaelte sisselöömine. Esimese naela lööb lipu üleandja.

Mälestusnaelte löömisel kõnesid ei peeta, nimetatakse vaid, millise organisatsiooni nimel nael kinnitatakse. Naelte kinnitamise järjekord on eelnevalt kindlaks määratud. Peale naelte kinnitamist annab esimees lipu lipuohvitserile, kes omakorda annab selle lippurile. Lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Peale hümni laulmist annab esimees käskluse: “Liputoimkond, lipp viia alalisse asukohta!”. Kui lipu üleandmine toimub kirikus, siis käsklused antakse vaiksel häälel.

EEOK LIIKMETE MATMINE

Surma läbi lahkunud liikmetele viimse austuse ülesnäitamine on organisatsiooni tähtsamaid ülesandeid. EEOK juhatuse kohuseks on koos kaitseväe ja kohaliku Riigikaitse osakonna ning Kaitseliidu juhtkonnaga tagada, et lahkunu maetakse kõigi austusavaldustega vastavalt kaitseväe garnisonimäärustiku nõuetele. EEOK liikme matusele tuuakse välja organisatsiooni lipp leinalintidega või kaetult leinalooriga.

EEOK JUHTIMINE

EEOK juhtorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja revisjonikomisjon, millised tegutsevad neile EEOK põhikirjas kehtestatud ülesannete ja õiguste alusel.

KOOSOLEKUTE LÄBIVIIMISE KORD

Koosolekud kutsutakse kokku EEOK põhikirjas kehtestatud korral. Koosolekust (koos päevakorraga) teatatakse kõigile, kellel on õigus sellel osaleda vähemalt kaks nädalat enne koosolekut. Koosoleku päevakord koostatakse ja valmistatakse ette punktide kaupa koosoleku kokkukutsuja poolt
Majanduslikud aruanded peavad enne koosolekule esitamist olema kontrollitud revisjonikomisjoni poolt. Päevakorrapunktidele, millised vajavad selgitavat ettekannet, määratakse aruandja.
Koosoleku avamiseks vajalik kvoorum määratakse koosolekule ilmunud liikmete allkirjade järgi kvoorumilehel.

Enne päevakorra arutamisele asumist on koosoleku kokkukutsujal, samuti igal EEOK täisliikmel õigus teha ettepanek päevakorrapunktide järjekorra muutmiseks või üksikuid küsimusi päevakorrast ara jätta. Päevakorras mitteolevaid täiendavaid küsimusi võib arutusele võtta läbirääkimiste punkti all, kuid nendes küsimustes samal koosolekul siduvaid otsuseid teha ei saa. Sellekohased otsused tehakse lihthäälteenamusega.

Koosolekul osalejad saavad sõna soovi avaldamise järjekorras. Aruandjal on oma ettekande kohta sõna väljaspool järjekorda. Koosoleku korra, päevakorra ja asjaajamiskorra kohta antakse sõna väljaspool järjekorda. Peale hääletamisele tulevate ettepanekute ja hääletamise järjekorra teatamist antakse sõna hääletamise korra kohta.

Faktiliseks märkuseks antakse soovijaile sõna väljaspool järjekorda ainult üks kord. Sõna ei anta päevakorra punktide osas, millistes ei toimu arutelu, samuti peale päevakorras olnud küsimuste otsustamist. Hääletamise motiivide kohta antakse sõna soovijaile ainult uks kord.

Isiklikes küsimustes antakse sõna peale päevakorra punkti lõpetamist, mille arutamise ajal avaldati selleks soovi.

Koosolek võib:

  • kehtestada piiranguid sõnavõttude kestvuse osas
  • sulgeda sõnasoovijate nimekirja
  • lõpetada sõnavõtud enne kui kõik soovijad on sõna saanud, kusjuures sõna võivad saada veel ettekandja, juhatuse liikmed ja majanduslikes küsimustes revisjonikomisjoni esindaja.

Ettepanekuid nimetatud kitsendusteks otsustatakse lihthäälteenamusega. Koosoleku juhatajal ei ole õigust teha kitsendusettepanekuid.

HÄÄLETAMINE

  • Hääletamine võib olla lahtine või kinnine.
  • Ühe hääletamisõigusliku liikme nõudel toimub hääletamine kinniselt.
  • Enne kinnist hääletamist peab juhataja selgitama, mida võib hääletussedelile märkida.
  • Häälteenamusega vastuvõetud küsimustes on igal hääleõiguslikul liikmel õigus jääda oma eriarvamuse juurde ja nõuda selle protokollimist.

EEOK TEGEVUSE LÕPETAMINE

EEOK tegevus lõpetatakse põhikirjas kehtestatud juhtudel ja korras.